Taalkâskoʹrvvõõzz
Kela vuäitt mäʹhssed koʹrvvõõzz reseʹptt-talkksin, koid dåhttar leʹbe puõccihoiʹddjeei lij mieʹrrääm puõʒlmad håiddma.
Koʹrvvõshâʹdd da talkkâz vaajtummuš hääʹlbʼba
Vuässa talkksin lij meäʹrtum koʹrvvõshâʹdd. Talkkâz kaaupšemhâʹdd vuäitt leeʹd šoorab ko koʹrvvõshâʹdd. Vuäǯǯak koʹrvvõõzz kuuitâǥ jäänmõsân koʹrvvõshââʹdd mieʹldd.
Apteekk vuäitt vaajted talkkâz vaʹstteei leša hääʹlbab talkksa, jõs haaʹlääk. Apteekk ij vuäǯǯ kuuitâǥ vaajted talkkâz, jõs talkkâz mieʹrreei ǩeâldd vaajtummuž.
Jõs talkksest ij leäkku koʹrvvõshâʹdd, vuäǯǯak koʹrvvõõzz kaaupšemhââʹdd mieʹldd.
Mõõn jiânnai talkkâz hââʹddest koʹrvveet?
Taalkâsluõtt occnjažpuåđlaž oummid
Kela meâtt taalkâsluõtt occnjažpuåđlaž oummid. Taalkâsluõtt lij läinn, koin vuäitt mäʹhssed talkksi eeʹǩǩjiõččvasttõõzz.
Vuäitak vuäǯǯad taalkâsluõtt, jõs jooudak mäʹhssed puk eeʹǩǩjiõččvasttõõzz seämmast leʹbe õõut kaʹlndarmäänpââʹj seʹst. Jõs tuʹst lij vueʹllâkksaž päärnaž, vuäitak še vuäǯǯad taalkâsluõtt suu talkksi vääras.
Läinn âlgg mäʹhssed mååust Kelaaʹje 12 määnpââʹj seʹst.
Talkkâz vuästtmõš ålggjânnmin
Jõs ääiǥak vuäʹstted talkkâz nuuʹbb EU- leʹbe Etv- jânnmest, vuäitak raukkâd Lääʹddjânnmest dåhttrest jeäʹrben reseeʼpt, koin vuäitak vuäʹstted talkkâz ålggjânnmin.
Måttmin jânnmin vuäitak ââʹnned še lääʹdd liâdglaž reseeʹpt. Õuʹddel määʹtǩ tääʹrǩest, ââʹnat-a lääʹdd reseʹptt mieʹrrjânnmest
Vuäitak ooccâd koʹrvvõõzz ålggjânnmin vuåsttum talkksest mââiǩiõʹtte Kelast. Koʹrvvõõzz vuäǯǯmõõžž oudldõssân lij, što taalkâs lij primmum koʹrvvuum talkksen Lääʹddjânnmest.
Kela ij koʹrvved pukid talkksid. Neeʹttest lie teâđ talkksi pirr, koid koʹrvveet (lääddas).
Vuäitak ǩiõččâd tuʹnne eeʹjj ääiʹj nårrjam taalkâskoolaid MuuKelast.