Jis tun varriih Suomâst olgoenâmáid | Anarâškielâ | KelaMoonâ siskáldâsân

Jis tun varriih Suomâst olgoenâmáid

Jis tun finniih monnii Kela torjuu já tun varriih olgoenâmáid, te almoot varriimist Kelan.

Almoot Kelan meid, jis tuu eellimtile muttoo, ko tun lah olgoenâmijn.

Muttum puáhtá leđe ovdâmerkkân

  • uápui algâttem tâi lopâttem
  • pargo algâttem tâi lopâttem
  • nubástus tuu perâkoskâvuođâin, tegu näimi-iäránem tâi varrim oohtân pelikuoimijn.

Koskâpuddâsâš vâi pisovâš varrim?

Tuu vuoigâdvuođah Kela torjuid čuávdojeh táválávt ton vuáđuld, ete mon kuhháá tun ááiguh leđe olgoenâmijn. Jis tun ááiguh leđe olgoenâmijn vuálá 6 mánuppaje, te tust lii táválávt vuoigâdvuotâ Kela mäksim iäláttuvváid, pärnilasan, enijtorjui já eres pärniperruu torjuid.

Jis tun varriih olgoenâmáid pisovávt, te tun jieh pyevti innig táválávt finniđ Kela torjuid. Varrim annoo pisovâžžân, jis lii uáivildum, ete olgoenâmijn aassâm pištá paijeel 6 mánuppaje. Talle tuu vuoigâdvuotâ Kela torjuid nohá táválávt tállân, ko tun varriih meddâl Suomâst. 6 mánuppaje äigirääjist puáhtá spiekâstiđ, jis tun varriih koskâpuddâsávt Suomâst EU-riijkân, Eta-riijkân, Sveitsin tâi Stuorrâ-Britannian.

Meid ovdâmerkkân uáppein já pargoadeleijee vuolgâttem pargein puáhtá leđe vuoigâdvuotâ Kela torjuid, veikâ sij liččii olgoenâmijn paijeel 6 mánuppaje.

Ko tun varriih nube staatân, te vääldi čielgâs, ete puávtáh-uv finniđ torjuid tuu uđđâ aassâmstaatâst.

Uási ivveest olgoenâmijn

Jis tun aasah olgoenâmijn kiärdulávt paijeel pele ivveest, te tust ij lah táválávt vuoigâdvuotâ Kela torjuid. Äigirääjist puáhtá spiekâstiđ, jis tun aasah uási ivveest mottoom EU-riijkâst, Eta-riijkâst, Sveitsist tâi Stuorrâ-Britanniast.

Luuvâ lase

Sijđo lii peividum 16.2.2024