Dálkkasbuhtadusat
Kela sáhttá máksit buhtadusa reseaptadálkasiin, maid doavttir dahje buohccedivššár lea mearridan buohcuvuođat dikšui.
Čujuhanhaddi ja dálkasa molsun hálbbibui
Dihto dálkasiidda lea mearriduvvon čujuhanhaddi. Dálkasa vuovdinhaddi sáhttá leat stuorát go čujuhanhaddi. Oaččut buhtadusa goittotge eanemustá čujuhanhatti vuođul.
Apotehka sáhttá molsut dálkasa sullasaš muhto hálbbit dálkasii, jos háliidat. Apotehka ii goittotge oaččo molsut dálkasa, jos dálkasa mearrideaddji lea gieldán molsumis dan.
Jos dálkasis ii leat čujuhanhaddi, de oaččut buhtadusa vuovdinhatti vuođul.
Man ollu dálkasa hattis buhtaduvvo?
Dálkkasloatna olbmuide, geain leat smávva boađut
Kela mieđiha dálkkasloana olbmuide, geain leat smávva boađut. Dálkkasloatna lea loatna, mainna sáhttá máksit dálkasiid jahkeiežasvásttu.
Sáhtát oažžut dálkkasloana, jos kártat máksit olles jahkeiežasvásttu hávil dahje ovtta kaleandarmánotbaji áigge. Jos dus lea vuolleahkásaš mánná, sáhtát oažžut dálkkasloana maiddái su dálkasiid várás.
Loana galgá máksit ruovttoluotta Kelai 12 mánotbajis.
Dálkasa oastin olgoriikkain
Jos áiggot oastit dálkasa nuppi EU-riikkas dahje Edg-riikkas, sáhtát bivdit Suomas doaktáris sierra reseaptta, mainna sáhtát oastit dálkasa olgoriikkain.
Muhtun riikkain sáhtát geavahit maiddái suopmelaš elektrovnnalaš reseaptta. Dárkkis ovdal mátkki, doaibmágo suopmelaš reseapta riikkas.
Sáhtát ohcat buhtadusa olgoriikkain ostojuvvon dálkasis maŋálgihtii Kelas. Buhtadusa eaktun lea, ahte dálkkas gullá buhttejuvvon dálkkasiidda Suomas.
Lassidiehtu neahtas
Kela ii buhtte buot dálkasiid. Buhttejuvvon dálkasiid birra gávdno diehtu neahtas (suomagillii).
Sáhtát čuovvut dutnje jagi áigge čoggon dálkkasgoluid MuKelas.