Jeältõõǥǥ

Jeältõõǥǥid vuäitt vuäǯǯad reâuggjeältõkstroiʹttlin da Kelast. Reâuggjeältõkstroiʹttel mäʹhsse reâuggjeältõõǥǥ. Tõt vuâđđââvv pälkka da jeeʹres tuâjjtiânnsid. Jõs reâuggjeältõk lij uuʹcces, vuäitak vuäǯǯad jeältõõǥǥ še Kelast.

Reâuggjeältõkstroiʹttel da Kela mäʹhsse jeältõõǥǥid kooumnallšem vueʹjjest. Vuäitak vuäǯǯad jeältõõǥǥ, ko õõstak jeältökeeʹjj. Ouddâl jeältökeeʹjj vuäitak vuäǯǯad jeältõõǥǥ reâuggpââʹstʼteʹmesvuõđ leʹbe reâuǥteʹmesvuõđ vuâđald. Lââʹssen vuäitak vuäǯǯad piârjeältõõǥǥ, jõs tuu roodnairuått jäämm.

Vueʹlnn åårrai kaʹrtte lie norrum jeältõõǥǥ da tõn vaajtõsmääin jeeʹres vueʹjjin.

Jeältõõǥǥ lââʹssen vuäitak vuäǯǯad Kelast

• päʹrnnpaajõõzz
• jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz
• jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõõzz
• rintamalââʹzz da pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹzz
• vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz.

Mii lij tuâjj-jeältõk?

Jeänaš jeältõõǥǥin lie reâuggjeältõõǥǥ. Reâuggjeältõõǥǥ nårrai, ko leäk tuâjast da vuäǯǯak pääʹlǩ.

Reâuggjeältõõǥǥid håidda reâuggjeältõkstroiʹttel, kook lie mäŋgg.

Ton da tuâjjuʹvddjad leäʹped mähssam tuu reâuggiiʹjji ääiʹj reâuggjeältõkmääusaid. Jeältõõǥǥad mieʹrr lij ǩidd tõʹst, mõõn jiânnai leäk teäʹnʼjam tuu reâuggiiʹjji ääiʹj.

Privatt põõrǥâsneǩ lij mähssam jeältõkmääusaid jeältõkstroiʹttla, koon son lij vaʹlljääm.

Mäddtäällpõõrǥâsneǩ lij mähssam jeältõkmääusaid jiijjâs jeältõkstroiʹttla, Melaaʹje.

Reâuggjeältõõǥǥin vuäǯǯak teâđ

• jiijjad reâuggjeältõkstroiʹttlest
• Jeältõkstaankõõskõõzzâst (Eläketurvakeskus)
• neeʹttest tyoelake.fi-seeidain (lääddas).

Mii lij meerjeältõk?

Jõs jiõk vuäǯǯ reâuggjeältõõǥǥ leʹbe tõt lij uʹcc, Kela mähss tuʹnne narodjeältõõǥǥ.

Vuäitak vuäǯǯad narodjeältõõǥǥ tiudd meäʹr tåʹlǩ, jõs vuäǯǯak reâuggjeältõõǥǥid vuâlla 66 euʹrred määnpââʹjest. Jõs vuäǯǯak reâuggjeältõõǥǥid jäänab, narodjeältõk lij uuʹccab leʹbe jiõk vuäǯǯ tõn ni vooʹps.

Narodjeältõõǥǥ tiudd mieʹrr lij nuʹt 783 euʹrred määnpââʹjest. Jõs tuʹst lij pieʹllkueiʹmm leʹbe äävkueiʹmm, narodjeältõõǥǥ tiudd mieʹrr lij nuʹt 699 euʹrred määnpââʹjest.

Narodjeältõk vuäitt leeʹd uuʹccab, jõs leäk välddam puäʹresvuõttjeältõõǥǥ ääiʹjben aʹlǧǧjen leʹbe ouddâl 65 eeʹjj ââʹjj.

Narodjeältõk vuäitt leeʹd uuʹccab še tâʹl, jõs leäk jälstam ålggjânnmest. Jõs siirdčõõđak ålggjânnma, tuu narodjeältõõǥǥ mäʹhssem vuäitt kõskldõõvvâd.

Kõõjj Kela kääzzkâʹsttemnââmrest, mäʹhtt ålggjânnmest jälstummuš leʹbe ålggjânnma siirdčõõttmõš vaaikat narodjeältõʹǩǩe. 

Narodjeältõõǥǥ uuʹccee

• reâuggjeältõk
• vuäǯǯmad jeeʹres jeältõõǥǥ da koʹrvvõõzz.

Narodjeältõõǥǥ jie uuʹcced

• pieʹllkueiʹm puåtti
• päärna håiddmõõžž ääiʹjest nårrjam jeältõk
• mättʼtõõttâm ääiʹjest nårrjam jeältõk
• reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ ǩeârddpââjõs.

Kela jeältõõǥǥin da reâuggjeältõõǥǥin määuʹset piiđ.

Narodjeältõõǥǥ puåđraaj

Vuäitak vuäǯǯad narodjeältõõǥǥ, jõs jeeʹres jeältõkpuåtti da koʹrvvõõzzad lie uuʹccab ǥu puõʹtti puåđraaj:

• paarrân jieʹlli nuʹtt 1 449 euʹrred määnpââʹjest
• õhttu jälsteei nuʹtt 1 617 euʹrred määnpââʹjest.

Puåđraaj miârkkšâʹvve bruttopuåttjid leʹbe puåttjid, koin jie leäkku valddum meädda piiđ.

Puåđraaj vueiʹtte leeʹd uuʹccab, jõs leäk jälstam ålggjânnmest. Puåđraaj vueiʹtte leeʹd koin-ne vueʹjjin še šuurab.

Kela tuejjad tuʹmmstõõǥǥ narodjeältõõǥǥâst eman tâʹl, ko lij teâđast, mâʹmmet vuäǯǯak jeeʹres jeältõõǥǥid.