Narodjeältõk | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Narodjeältõk

Jõs jiõk vuäǯǯ reâuggjeältõõǥǥ leʹbe tõt lij uʹcc, Kela mähss tuʹnne narodjeältõõǥǥ.

Vuäitak vuäǯǯad narodjeältõõǥǥ tiudd meäʹr tåʹlǩ, jõs vuäǯǯak reâuggjeältõõǥǥid vuâlla 66 euʹrred määnpââʹjest. Jõs vuäǯǯak reâuggjeältõõǥǥid jäänab, narodjeältõk lij uuʹccab leʹbe jiõk vuäǯǯ tõn ni vooʹps.

Narodjeältõõǥǥ tiudd mieʹrr lij nuʹt 776 euʹrred määnpââʹjest. Jõs tuʹst lij pieʹllkueiʹmm leʹbe äävkueiʹmm, narodjeältõõǥǥ tiudd mieʹrr lij nuʹt 693 euʹrred määnpââʹjest.

Narodjeältõk vuäitt leeʹd uuʹccab, jõs leäk välddam puäʹresvuõttjeältõõǥǥ ääiʹjben aʹlǧǧjen leʹbe ouddâl 65 eeʹjj ââʹjj.

Narodjeältõk vuäitt leeʹd uuʹccab še tâʹl, jõs leäk jälstam ålggjânnmest. Še siirdčõõttmõš ålggjânnma vuäitt vaaikted narodjeältõʹǩǩe, koon vuäǯǯak. Kõõjj Kela kääzzkõsnââmrest, mäʹhtt ålggjânnmest jälstummuš vaaikat narodjeältõʹǩǩe. Kääzzkâʹsttemnââmar lij 020 634 0200.

Narodjeältõõǥǥ uuʹccee

  • reâuggjeältõk
  • vuäǯǯmad jeeʹres jeältõõǥǥ da koʹrvvõõzz.

Narodjeältõõǥǥ jie uuʹcced

  • pieʹllkueiʹm puåtti
  • jeältõk, kååʹtt lij nårrjam päärna håiddmõõžž ääiʹjest
  • mättʼtõõttâm ääiʹjest nårrjam jeältõk
  • reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ ǩeârddpââjõs.

Kela jeältõõǥǥin da reâuggjeältõõǥǥin määuʹset piiđ.

Narodjeältõõǥǥ puåđraaj

Vuäitak vuäǯǯad narodjeältõõǥǥ, jõs jeeʹres jeältõkpuåtti da koʹrvvõõzzad lie uuʹccab ǥu puõʹtti puåđraaj:

  • paarrân jieʹlli nuʹtt 1 435 euʹrred määnpââʹjest
  • õhttu jälsteei nuʹtt 1 601 euʹrred määnpââʹjest.

Puåđraaj miârkkšâʹvve bruttopuåttjid leʹbe puåttjid, koin jie leäkku valddum meädda piiđ.

Puåđraaj vueiʹtte leeʹd uuʹccab, jõs leäk jälstam ålggjânnmest. Puåđraaj vueiʹtte leeʹd koin-ne vueʹjjin še šuurab.

Kela tuejjad tuʹmmstõõǥǥ narodjeältõõǥǥâst leʹbe staanjeältõõǥǥâst eman tâʹl, ko lij teâđast, mâʹmmet vuäǯǯak jeeʹres jeältõõǥǥid.

Looǥǥ lââʹzz narodjeältõõǥǥ euromieʹri da puåđraaji pirr (lääddas).

Looǥǥ lââʹzz

Seidd peeiʹvtum 16.2.2024

Mõõnn miõl leäk seeidast?