Tuärjjõs škooulmaaʹtǩid da porrmõõžžid

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõs

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzzâst lie jeeʹres määin mättʼtõõttjid, koin lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse, da jeeʹres mättʼtõõttjid

Ǩeäʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse?

Tuʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse, jõs teâudak kuhttuid täid määinaid:

  • Leäk ǩiõrggnam vuâđđškooulâst eeʹjj 2021 leʹbe tõn mâŋŋa.
  • Leäk šõddâm eeʹjj 2004 leʹbe tõn mâŋŋa.

Puk škooultõõzz jie leäkku määusteeʹm, håʹt teâudčiǩ määinaid. Tääʹrǩest tuu mättstroiʹttlest, lij-a tuu škooultõs määustem.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõs mättʼtõõttja, ǩeäʹst lij vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse

Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz škooulmaaʹtǩääd, jõs spraavak ouddmiârkkân

  • lookkjiškooulmäättaid leʹbe vuõrâsoummilookkjiškooulmäättaid
  • ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz
  • ämmat-tuʹtǩǩõõzz
  • valmštõʹtti škooultõõzz, ouddmiârkkân TUVA-škooultõõzz
  • mättõõlǥtum oummid jurddum luõvâs čuõvtemtuâj škooultõõzz.

Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz, jõs tuu škooulmäʹtǩǩ lij õõut årra uuʹccmõsân 7 ǩilomettred.

Jõs tuʹst lie uuʹccmõsân 15 mäʹtǩǩpeiʹvved kaʹlndarmäänpââʹjest, vuäitak vuäǯǯad tiuddmeärrsaž škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Jõs tuʹst lie 10–14 mäʹtǩǩpeiʹvved kaʹlndarmäänpââʹjest, vuäitak vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, leâša tuärjjõõzz mieʹrr lij pieʹll tiuddmeärrsaž tuärjjõõzzâst.

Jõs âânak tuu škooulmääʹtǩest õõlmâs jååttlõõǥǥ leʹbe škoouljååʹđtummuž, jiõk takainalla määuʹs maaʹtǩinad ni mâid.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõs mättʼtõõttja, ǩeäʹst ij leäkku vuõiggâdvuõtt määusteʹmes škooultõʹsse

Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz škooulmaaʹtǩääd, jõs spraavak ouddmiârkkân

  • lookkjiškooulmäättaid
  • ämmtallaš vuâđđtuʹtǩǩõõzz
  • valmštõʹtti škooultõõzz, ouddmiârkkân TUVA-škooultõõzz.

Vuäitak vuäǯǯad tuärjjõõzz, jõs tuu škooulmäʹtǩǩ õõut årra lij uuʹccmõsân 10 ǩilomettred.

Jõs tuʹst lie uuʹccmõsân 15 mäʹtǩǩpeiʹvved kaʹlndarmäänpââʹjest, vuäitak vuäǯǯad tiuddmeärrsaž škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz. Jõs tuʹst lie 10–14 mäʹtǩǩpeiʹvved kaʹlndarmäänpââʹjest, vuäitak vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, leâša tuärjjõõzz mieʹrr lij pieʹll tiuddmeärrsaž tuärjjõõzzâst.

Što vuäitak vuäǯǯad tiuddmeärrsaž tuärjjõõzz, mäinnan lij mäʹtǩǩpeeiʹvi meäʹr lââʹssen,
što tuu määʹtǩ mäʹhsse pâʹjjel 54 e/mp. Teʹl määusak takainalla maaʹtǩin jiõčč 43 e/mp.

Što vuäitak vuäǯǯad peäʹl tiuddmeärrsaž tuärjjõõzzâst, mäinnan lij mäʹtǩǩpeeiʹvi meäʹr lââʹssen, što tuu määʹtǩ mäʹhsse pâʹjjel 27 e/mp. Teʹl määusak takainalla maaʹtǩin jiõčč 21,50 e/mp.

Jõs âânak Waltti-jååttlõõǥǥ, škoouljååʹđtummuž leʹbe jiõčč jäʹrjstum jååʹttemnääʹl,
vuäitak kuuitâǥ vuäǯǯad škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz, håʹt tuu määʹtǩ mäʹhsse uuʹccab.

Waltti-jååttlõk lij määŋgain päiʹǩǩ-kooʹddin. Looǥǥ lââʹzz (waltti.fi, lääddas).

Škoouljååʹđtummuš miârkkšââvv, što mättstrooiʹtel leʹbe kåʹdd jääʹrjast tuʹnne škoouljååʹđtummuž leʹbe vuästt tuʹnne mäʹtǩǩliippid škooulmätkka.

Jõs tuu ââʹnnmest ij leäkku õõlmâs jååttlõk leʹbe škoouljååʹđtummuš, vuäitak jååʹtted škoouʹle tuu jiõčč vaʹlljeem naaʹlin, ouddmiârkkân jiijjad aautin leʹbe puärraz mieʹldd.

Škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz ooccâm

Tiuddâd ooccmõõžž škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzzâst da tååimat tõn jiijjad mättstroiʹttla. Kela mähss tuärjjõõzz jååʹttemnäälad mieʹldd vuõiʹǧǧest lippkaaupšeeja, mättstroiʹttla leʹbe tuʹnne. Jõs âânak buuss, vuäǯǯak mättstroiʹttlest vuäʹsttemtuõđštõõzz.

Tuʹst feʹrttai jeeʹrab ooccâd škooulmäʹtǩǩtuärjjõõzz juõʹǩǩ lookkâmeeʹjj.

Porrmõštuärjjõs

Õllškooulmättʼtõõtti vuäitt vuäǯǯad vuâlõõzz porrmõõžžin poorrâmpaaiʹǩin, kook lie mieʹldd porrmõštuärjjõõzzâst. Määusak porrmõõžžâst uuʹccab, ko čuäʹjtak mättʼtõõttikoort leʹbe Kela porrmõštuärjjõskoort.

Poorrâmpääiʹǩ, kook lie mieʹldd porrmõštuärjjõõzzâst (lääddas).