Mäʹhtt vuäǯǯak piʹrǧǧeemtuärjjõõzz? | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Mäʹhtt vuäǯǯak vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz?

Ooʒʒ vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz neeʹttest.

Tääʹrǩest ooccmõõžžâst, mõõk meâlddõõzz tõʹst âʹlǧǧe leeʹd. Meâlddõõzzid vuäitt še vuõltteed neeʹttest.

Vuäitak ooccâd tuärjjõõzz še lomaakkin, koon vuäǯǯak Kela konttrin da neʹttseeidain.

Kela pååʹštaddrõs lij

Kela
PL 10
00056 KELA

Jõs jiõk vueiʹt ooccâd vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz neeʹttest leʹbe põʹmmailomaakkin, vuäitak ooccâd tõn njäälmlânji. Soiʹtte teʹl Kelaaʹje leʹbe mõõn Kela konttra.

Mõõn kuuʹǩǩ ǩiõttʼtõõllâm peštt?

Tååimât Kelaaʹje pukid meâlddõõzzid, koid ooccmõõžžâst taarbšet. Tõt jooudad ooccmõõžž ǩiõttʼtõõllâm.

Jõs ooccmõõžžstad lie puk taarbšum teâđ, vuäǯǯak Kelast tuʹmmstõõǥǥ 7 arggpeeiʹv seʹst. Jõs Kela ärvvtââll õõutveäkka tuin, što ooccmõš lij ǩirrsallaš, tõn čååuʹdet seämma leʹbe čuâvvai arggpeeiʹv.

Looǥǥ lââʹzz piʹrǧǧeemtuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Kuäʹss tuärjjõõzz määuʹset?

Ko Kela lij ǩiõttʼtõõllâm ooccmõõžžad, vuäǯǯak päikksad tuʹmmstõõǥǥ. Tuʹmmstõõǥǥâst iʹlmmtet tuärjjõõzz meäʹr, vuâđ da mäʹhssempeeiʹv. Vuäǯǯak tuʹmmstõõǥǥ še teʹl, jõs tuʹnne ij leäkku miõttum tuärjjõs.

Kela mähss vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz tuu baŋkktiil õõl määnpââʹj 1. baŋkkpeeiʹv.

Jõs tuärjjõõzzad mähssmõš ij ǩiõrggân meäʹrmeâldlaž mäʹhssempeivva, Kela mähss tuärjjõõzz tâʹlles tuʹmmstõõǥǥ tuejjeem mâŋŋa. Teʹl tieʹǧǧ lie tuu tiil âʹlnn 2 baŋkkpeeiʹv ǩeeʹjjest tuʹmmstõõǥǥ tuejjummšest. Kela vuäitt mäʹhssed vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzzâst vuåkr vuõiʹǧǧest vuoʹkrjejja, jõs haaʹlääk nuʹtt.

Kela vuäitt še mäʹhssed tuu liâdgglaask leʹbe dommååsktõõzz vuõiʹǧǧest laasktejja, jõs haaʹlääk nuʹtt. Ko leäk vuäǯǯam tuʹmmstõõǥǥ vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzzâst, vuäitak tååimted Kelaaʹje še laaskid, koid leäk vuäǯǯam tuʹmmstõõǥǥ mâŋŋa da koi mieʹrrpeiʹvv lij tuʹmmstõõǥǥad viõǥǥâståårramääiʹj seʹst. Mieʹrrpeiʹvv miârkkšââvv alggveärlaž laask mieʹrrpeeiʹv, ij mušttʼtemlaask mieʹrrpeeiʹv. Tuʹmmstõõǥǥâst vuäʹpstet tääʹrǩben, måkam laaskid vuäitak tååimted Kelaaʹje.

Mäʹhssemčõnnõõttmõš

Vueʹzz vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzzstad vueiʹtet uʹvdded mäʹhssemčõnnõõttmõššân. Mäʹhssemčõnnõõttmõõžž vuäitt vuäǯǯad ouddmiârkkân ooʹšǩid.

Vuäǯǯak mäʹhssemčõnnõõttmõõžž tuʹmmstõõǥǥ õhttvuõđâst. Mäʹhssemčõnnõõttmõõžžâst säärnat, mâiʹd tõin vuäitt mäʹhssed kaaupâst.

Ko tuʹnne miõđât vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzz, vuäǯǯak seämmast mäʹhssemčõnnõõttmõõžž apteekka. Mäʹhssemčõnnõõttmõõžžin vuäǯǯak tuu taarbšem reseʹptt-talkksid.

Kela vuõlttad talkksi mäʹhssemčõnnõõttmõõžž vuõiʹǧǧest apteekka neeʹtt pääiʹǩ. Apteekkast riʹjttai, što čuäʹjtak Kela-koortad leʹbe persoontuõđštõõzz.

Taarbšak-a vieʹǩǩ?

Vuäitak vuäǯǯad persoonlaž kääzzkõõzz Kela äʹšštobddjest teʹlfoonâst leʹbe konttrest. Vuäitak vuäǯǯad še vieʹǩǩ jiijjad pueʹrrvââjjamvuuʹd sosiaalkääzzkõõzzin.

Lââʹssen Kela vuäitt tuejjeed õhttsažtuâj pueʹrrvââjjamvuuʹd sosiaalkääzzkõõzzivuiʹm. Kela da pueʹrrvââjjamvuuʹd sosiaalkääzzkõõzz vueiʹtte vuõinnlõõttâd tuin še õõutsââʹjest. Vuäitak še raukkâd õhttsaž vuõinnlõõttmõõžž.

Seidd peeiʹvtum 16.2.2024

Mõõnn miõl leäk seeidast?