Mo oahpistan sámegielat áššehasa Kela veajuiduhttimii?
Dihtetgo, ahte Kela ordne sámegielat olbmuide oaivvilduvvon veajuiduhttinbálvalusaid? Dán artihkkalis mii muitalit, makkár veajuiduhttinbálvalusaid Kela ordne sámegielat olbmuide ja mo rávvet sámegielat áššehasa Kela veajuiduhttimii.
Kela figgá ovddidit sámi giellalága mihttomeriid ja sámiid duođalaš ovttaveardásašvuođa ollašuvvama geavatlaččat. Sámiid gielalaš vuoigatvuođat gusket maiddái Kela veajuiduhttinbálvalusaid, ja áššehasas lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela Kela veajuiduhttinášši gieđahallamis.
Veajuiduhttinbálvalusat sámegielat olbmuide
Kela ordne juohke jagi sámegielat olbmuide dárkkuhuvvon joavkohámát Tules-veajuiduhttinkurssaid. Veajuiduhttinkurssas áššehas oažžu doarjaga buohcuvuođas dahje váttus veajuiduvvamii. Kurssas oažžu maiddái dieđu buohcuvuođa birra, veardásašdoarjaga ja doarjaga árgga doaimmaide. Dát kurssat dollojuvvojit suomagillii ja tulkojuvvojit dárbbu mielde sámegielaide. Kurssaide, mat fállojit dán jagi, čáhket vel bures olbmot. Gávnnat kurssaid sátneohcamiin ”Tules-kurssi” ja giellaválljemiin ”saame” Kela veajuiduhttinkursaozus (suomagillii).
Dasa lassin áššehas sáhttá ohcat ođđa sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttimii, mii vuhtiiváldá sámegiela ja kultuvrra.
Sámegielat olbmot sáhttet, jos háliidit, oažžut tulkoma maiddái eará Kela ordnen veajuiduhttimiidda.
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttima ohcan lea jođus ja dan sáhttá álggahit miehtemielalaš veajuiduhttinmearrádusa oažžuma maŋŋá. Bálvalus lea oaivvilduvvon 18–67-jahkásaš sámegielat olbmuide ja/dahje sámekultuvrra mielde veajuiduhttima dárbbašeaddji áššehasaide, geain leat mielladearvvasvuođa hástalusat. Veajuiduhttin lea oaivvilduvvon áššehasaide, geain lea gávnnahuvvon láivves dahje gaskadási váttis šlundivuohta, áŧestusgiksi, guovtteguvllot mielladillemolsašuddan, traumavuđot streassahehttehus dahje juoga eará traumai laktáseaddji guhkesáigásaš dávdamearka.
Veajuiduhttima ulbmilin lea áddet hástalusaid, mat bohtet trauma- ja mielladearvvasvuođa váttisvuođain ja veadjima, doaibmannávcca ja árggas birgendáidduid nanosmuvvan.
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuidahttin plánejuvvo oktagaslaččat olbmo dárbbuid mielde. Dat sáhttá ollašuhttot njuovžilit árgabeaivvi birrasis, bálvalanbuvttadeaddji doaibmabáikkis dahje gáiddusoktavuođaiguin govvatelefonságastallama bokte. Veajuiduhttin sisttisdoallá sihke persovnnalaš ja joavkodeaivvademiid, ja das vuhtiiváldo maiddái áššehasa lagašolbmot ja eará lagašbiras. Bálvalusa sáhttá heivehit njuovžilit árgabeaivvi oassin. Bálvalus ii sisttisdoala idjadeami.
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuidahttin ollašuhttojuvvo máŋggaámmátlaččat ja máŋggaámmátlaš bargojoavkku ámmátolbmot geavahuvvojit áššehasa oktagaslaš veajuiduhttindárbbu ja dili mielde. Máŋggaámmátlaš bargojovkui gullá álo psykologa, psykoterapevta dahje mielladearvvasvuođabargui sierraluvvan buohccedivššár ja dasa lassin ovdamearkka dihte veajuiduhttima bagadalli, ergoterapevta dahje fysioterapevta ja spesiáladoavttir.
Loga eanet sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttimis
Čálit dás olggos infogihppagačča sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttimis
- davvisámegillii: Fielbmá – sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin (pdf)
- anárašgillii: Viälmá – sämikielâlâš mielâtiervâsvuotâvajodittem (pdf)
- nuortalašgillii: Veâlmm – sääʹmǩiõllsaž miõltiõrvâsvuõttsäursmâttmõš (pdf)
- suomagillii: Saamenkielinen mielenterveyskuntoutus (pdf).
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttimii stivren
Vállje ohcanskovis Guorahallanvuloš veajuiduhttin (KU 132sme) veajuiduhttinkursa-molssaeavttu ja deavdde ohcamušas ohcci dieđuid lassin čuoggáid 2–8. Bálvalussii ii gula idjadeapmi. Ohcanskovvi gávdno maiddái
- anárašgillii: Kuorâttâllâmmiäldásâš vajodittem (KU 132smn)
- nuortalašgillii: Tuʹmmjemvärrsaž säursmâttmõš (KU 132sms)
- suomagillii: Harkinnanvarainen kuntoutus (KU 132).
Ohcamuša čuovusin du áššehas dárbbaša almmolaš dearvvasvuođafuolahusas dahkkon B-cealkámuša dahje eará medisiinnalaš čilgehusa, mii sisttisdoallá vástideaddji dieđuid.
Du áššehas sáhttá sáddet ohcamuša Kelai elektrovnnalaččat davvisámegielat MuKelas dahje
Ohcamuša sáhttá sáddet Kelai maiddái poastta mielde čujuhussii Kela, PL 10, 00056 KELA.
Jos dárbbašat iežat áššehasain veahki ohcamuša deavdimii dahje dus lea eará jearramuš, sádde oktavuođaváldinbivdaga čujuhussii saame@kela.fi. Čále oktavuođaváldinbivdagii iežat nama, doaimma ja telefonnummira ja maiddái iežat ášši almmolaš dásis. Almmut maiddái, jos don ja/dahje du áššehas dárbbašeahppi bálvalusa sámegillii. Kela áššedovdi dahje tulka váldá dutnje oktavuođa 2-3 árgabeaivvi geažes.
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttima sámegiella ja tulkonvejolašvuohta
Veajuiduhttinbálvalusa ollašuhtti máŋggaámmátlaš bargojoavkkus lea unnimustá okta sámegielat ámmátolmmoš. Kela ordne sámegiela hálli áššehassii tulkoma su iežas gielain, jos veajuiduhttinbálvalusas geavahuvvo suomagiella dahje eará giella go man áššehas hállá.
Veajuiduhttinbálvalusas sáhttá geavahit maiddái suomagiela dahje suomagiela ja sámegiela bálddalagaid.
Kela ii gáibit veajuiduhttinbálvalusa áššehasas sámegiela máhtu, muhto áššehas sáhttá ohcalit bálvalussii maiddái dan dihte ahte oažžu sámekultuvrra sierraiešvuođaid vuhtiiváldi veajuiduhttima.
Veajuiduhttin sámegielat olbmuide -prošeakta
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin gullá oassin Veajuiduhttin sámegielat olbmuide -prošektii, mas ovddiduvvo ja geahččaluvvo sámegielat olbmuide dárkkuhuvvon veajuiduhttinbálvalus, mii vuhtiiváldá giela ja kultuvrra. Geahččaleami áigge čoggojuvvojit vásáhusat ja dieđut earret eará árvvoštallandutkamušain. Dan vuođul veajuiduhttinbálvalus ovddiduvvo viidásabbot dan láhkai, ahte dan sáhttá go prošeakta nohká doalvut Kela veajuiduhttima bálvalanfálaldaga oassin.
Veajuiduhttinbálvalusa plánenmuttus lea dahkkojuvvon ovttasbargu Kelain, Sámedikkiin ja Lappi buresveadjinguovlluin ja maid eará čanusjoavkkuiguin.
Dieđut ja materiálat áššehasrávvema doarjjan
Kela neahttasiidduid Kumppanit-oasis gávnnat dárkilut dieđuid Kela veajuiduhttinbálvalusain ja maid eará bálvalusain, maid Kela fállá iežas bargoguimmiide.
Kela siidduin muitaluvvo veajuiduhttimis áššehasa oaidninčiegas. Amma fuobmát, ahte min neahttasiidduin muitaluvvo Kela veajuiduhttimis maiddái
Loga eanet
Mo ozat Kela veajuiduhttimii? (Kumppanit-siidu, suomagillii).
Kela skuvlejumit (suomagillii) fállet sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ámmátolbmo barggu doarjjan dehálaš ja áigeguovdilis dieđuid Kela doarjagiin ja bálvalusain ja maid daidda boahtti nuppástusain. Mii ordnet juohke jagi máŋggaid neahttasemináraid ja buvttadit skuvlenvideoid iešguđet fáttáin. Neahttaseminára- ja skuvlenvurkkohusat (suomagillii) almmustahttojit fáttáid mielde Kela neahttasiidduin.
Kela veajuiduhttima neahttakursa (suomagillii) fállá sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ámmátolbmo barggu doarjjan dehálaš dieđuid veajuiduhttinbálvalusain ja maid buohcama ja veajuiduhttima áigge birgenlágis.
Telefonbálvalus
Persovdnaáššehasaid telefonbálvalus bálvala suomagiela, ruoŧagiela ja eaŋgalasgiela lassin maiddái sámegielaiguin. Bálvalusa oažžu oassái maiddái tulkka bokte.
- Telefonbálvalus davvisámegillii bálvala ma ja du dii. 9–11 nummiris 020 634 2894.
- Telefonbálvalus nuortalašgillii bálvala du dii. 9–11 nummiris 020 634 4795.
Eará áigge sádde oktavuođaváldinbivdaga čujuhussii saame@kela.fi. Kela áššedovdi dahje tulka váldá dutnje oktavuođa.
Anárašgillii bálvalusa oažžu tulkka bokte. Sádde oktavuođaváldinbivdaga čujuhussii saame@kela.fi. Kela áššedovdi dahje tulka váldá dutnje oktavuođa.
Telefonbálvalus suomagillii bálvala vu–be dii. 9–16. Bálvalannummir válljejuvvo dan mielde, man fáttá ášši guoská.
Gáiddusbálvalus
Gáiddusbálvalus lea Kela áššehasbálvalus videooktavuođain. Máŋggain áššiiddikšunbáikkiin lea áššehasdihtor, man bokte áššehas sáhttá hállat Kela bargiin video bokte.
- Gáiddusbálvalus davvisámegillii lea rabas ma ja du dii. 9–11
- Gáiddusbálvalus nuortalašgillii lea rabas du dii. 9–11.
Telefonbálvalus
Virgeoapmahašlinnjá (suomagillii) bálvala vu–be dii. 9–15 nummiris 020 692 235.
Virgeoapmahašlinnjás sáhtát jearrat gažaldagaid, mat gusket ovdduid vuođuštusaid, ohcanmeannudeami, ášši gieđahallanmuttu dahje ovddu meari ja máksima.
Buot bálvalannummirat ja oktavuohtadieđut bargoguimmiide (suomagillii).
Suddjejuvvon e-poasta
Bargoguoimmit sáhttet váldit Kelai oktavuođa suddjejuvvon e-poasttain.
Ná sáddet suddjejuvvon e-poastta Kelai (suomagillii).
Várre telefonáiggi iežat áššehassii
Jos du áššehasa eallindilli lea mohkkái dahje čielggadanvulošáššit leat ollu, sáhtát várret áiggi Kela telefonbálvalussii (suomagillii) su beales. Jos áššehas dárbbaša tulkoma, almmut dan birra, go várret áiggi sutnje. Várre áiggi neahtas.
Áigeguovdilis ođđasat ja ávžžuhusat njuolga du e-postii
Kela Sámegielat bálvalusat -ođasreive addá dieđu áigeguovdilis ođđasiin ja ávžžuhusain sámegielat áššehasaide ja čanusjoavkkuide. Sámegielat ja suomagielat ođasreive almmustahttojuvvo sullii 4 geardde jagis.
Sámegielat áššehasa vuoigatvuohta iežasgielat táksii veajuiduhttinmátkkiin
Áššehas sáhttá oažžut Kelas mátkebuhtadusa, go son mátkkošta Kela veajuiduhttimii dahje almmolaš dearvvašvuođafuolahusa ordnen veajuiduhttimii. Jos áššehas ii sáhte geavahit almmolaš johtolaga iežas dearvvasvuođadili dihte dahje almmolaš johtolat ii leat geavahusas olles mátkái dahje oassái mátkkis, sáhttá son geavahit tákse.
Sámeguovllus fásta ássi sámegielat áššehasas lea vuoigatvuohta geavahit sámegielat Kela-tákse vuoddji, jos dakkár guovllus gávdno.
Sámegielat áššehasaide lea iežas ráva tákse diŋgoma várás
Dávjá jerrojuvvon gažaldagat
Dán oasis mii vástidat dávjá jerrojuvvon gažaldagaide, mat laktásit Kela sámegielat veajuiduhttinbálvalusaide
5 gažaldaga sámegielat veajuiduhttinbálvalusain
Kela ordne juohke jagi sámegielagiidda dárkkuhuvvon joavkohámát Tules-veajuiduhttinkurssaid.
Dasa lassin áššehasaide ordnejuvvo ođđa sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin, mii vuhtiiváldá sámegiela ja kultuvrra.
Sámegielat olbmot sáhttet, jos háliidit, oažžut tulkoma maiddái eará Kela ordnen veajuiduhttimiidda.
Bálvalus sáhttá leat dutnje vejolaš
- jos leat 18–67-jahkásaš
- dus lea gávnnahuvvon láivves dahje gaskadási váttis šlundivuohta, áŧestusgiksi, guovtteguvllot mielladillemolsašuddan, traumavuđot streassahehttehus dahje juoga eará traumai laktáseaddji guhkesáigásaš dávdamearka
- dárbbašat sámegiela ja kultuvrra vuhtiiváldi veajuiduhttima.
Veajuiduhttima ulbmilin lea áddet hástalusaid, mat bohtet trauma- ja mielladearvvasvuođa váttisvuođain ja veadjima, doaibmannávcca ja árggas birgendáidduid nanosmuvvan.
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin plánejuvvo oktagaslaččat olbmo dárbbuid mielde. Dat sáhttá ollašuhttot njuovžilit árgabeaivvi birrasis, bálvalanbuvttadeaddji doaibmabáikkis dahje gáiddusoktavuođaiguin govvatelefonságastallama bokte. Veajuiduhttin sisttisdoallá sihke persovnnalaš ja joavkodeaivvademiid ja das váldo vuhtii áššehasa lagašolbmot ja eará lagašbiras. Bálvalusa lea vejolaš heivehit njuovžilit oassin árgabeaivái. Bálvalussii ii gula idjadansadji.
Sámegielat mielladearvvasvuođaveajuiduhttin ollašuhttojuvvo máŋggaámmátlaččat ja máŋggaámmátlaš bargojoavkku ámmátolbmot geavahuvvojit áššehasa oktagaslaš veajuiduhttindárbbu ja dili mielde. Máŋggaámmátlaš bargojovkui gullá álo psykologa, psykoterapevta dahje mielladearvvasvuođabargui sierraluvvan buohccedivššár ja dasa lassin ovdamearkka dihte veajuiduhttima bagadalli, ergoterapevta dahje fysioterapevta ja spesiáladoavttir.
Vállje ohcanskovis Guorahallanvuloš veajuiduhttin (KU 132sme) veajuiduhttinkursa-molssaeavttu ja deavdde ohcamušas ohcci dieđuid lassin čuoggáid 2–8. Bálvalussii ii gula idjadansadji. Ohcanskovvi gávdno maiddái
- anárašgillii: Kuorâttâllâmmiäldásâš vajodittem (KU 132smn)
- nuortalašgillii: Tuʹmmjemvärrsaž säursmâttmõš (KU 132sms)
- suomagillii: Harkinnanvarainen kuntoutus (KU 132, pdf).
Ohcamuša čuovusin dárbbašat almmolaš dearvvasvuođafuolahusas dahkkon B-cealkámuša dahje eará medisiinnalaš čielggadusa, mii sisttisdoallá vástideaddji dieđuid. Veajuiduhttin lea oaivvilduvvon áššehasaide, geain lea láivves dahje gaskadási váttis šlundivuohta, áŧestusgiksi, guovtteguvllot mielladillemolsašuddan, traumavuđot streassahehttehus dahje juoga eará traumai laktáseaddji guhkesáigásaš dávdamearka.
Sáhtát sáddet ohcamuša Kelai elektrovnnalaččat davvisámegielat MuKelas dahje
Ohcamuša sáhttá sáddet Kelai maiddái poastta mielde čujuhussii Kela, PL 10, 00056 KELA.
Jos dárbbašat veahki ohcamuša deavdimii dahje dus lea eará jearramuš, sádde oktavuođaváldinbivdaga čujuhussii saame@kela.fi. Čále oktavuođaváldinbivdagii iežat nama, doaimma ja telefonnummira ja maiddái iežat ášši almmolaš dásis. Almmut maiddái, jos dárbbašat bálvalusa sámegillii.